Logo Portail
Modes impersonnels
ModePrésentPassé
Infinitifahonter\a.ɔ̃.te\avoir ahonté\a.vwaʁ‿a.ɔ̃.te\
Gérondifen ahontant\ɑ̃.n‿a.ɔ̃.tɑ̃\en ayant ahonté\ɑ̃.n‿ɛ.jɑ̃.t‿a.ɔ̃.te\
Participeahontant\a.ɔ̃.tɑ̃\ahonté\a.ɔ̃.te\
Indicatif
Présent
j’ahonte\ʒ‿a.ɔ̃t\
tu ahontes\ty a.ɔ̃t\
il/elle/on ahonte\[i.l/ɛ.l/ɔ̃.n]‿a.ɔ̃t\
nous ahontons\nu.z‿a.ɔ̃.tɔ̃\
vous ahontez\vu.z‿a.ɔ̃.te\
ils/elles ahontent\[il/ɛl].z‿a.ɔ̃t\
Passé composé
j’ai ahonté\ʒ‿e a.ɔ̃.te\
tu as ahonté\ty a.z‿a.ɔ̃.te\
il/elle/on a ahonté\[i.l/ɛ.l/ɔ̃.n]‿a.a.ɔ̃.te\
nous avons ahonté\nu.z‿a.vɔ̃.z‿a.ɔ̃.te\
vous avez ahonté\vu.z‿a.ve.z‿a.ɔ̃.te\
ils/elles ont ahonté\[i/ɛ]l.z‿ɔ̃.t‿a.ɔ̃.te\
Imparfait
j’ahontais\ʒ‿a.ɔ̃.tɛ\
tu ahontais\ty a.ɔ̃.tɛ\
il/elle/on ahontait\[i.l/ɛ.l/ɔ̃.n]‿a.ɔ̃.tɛ\
nous ahontions\nu.z‿a.ɔ̃.tjɔ̃\
vous ahontiez\vu.z‿a.ɔ̃.tje\
ils/elles ahontaient\[il/ɛl].z‿a.ɔ̃.tɛ\
Plus-que-parfait
j’avais ahonté\ʒ‿a.vɛ.z‿a.ɔ̃.te\
tu avais ahonté\ty a.vɛ.z‿a.ɔ̃.te\
il/elle/on avait ahonté\[i.l/ɛ.l/ɔ̃.n]‿a.vɛ.t‿a.ɔ̃.te\
nous avions ahonté\nu.z‿a.vjɔ̃.z‿a.ɔ̃.te\
vous aviez ahonté\vu.z‿a.vje.z‿a.ɔ̃.te\
ils/elles avaient ahonté\[i/ɛ]l.z‿a.vɛ.t‿a.ɔ̃.te\
Passé simple
j’ahontai\ʒ‿a.ɔ̃.te\
tu ahontas\ty a.ɔ̃.ta\
il/elle/on ahonta\[i.l/ɛ.l/ɔ̃.n]‿a.ɔ̃.ta\
nous ahontâmes\nu.z‿a.ɔ̃.tam\
vous ahontâtes\vu.z‿a.ɔ̃.tat\
ils/elles ahontèrent\[il/ɛl].z‿a.ɔ̃.tɛʁ\
Passé antérieur
j’eus ahonté\ʒ‿y.z‿a.ɔ̃.te\
tu eus ahonté\ty y.z‿a.ɔ̃.te\
il/elle/on eut ahonté\[i.l/ɛ.l/ɔ̃.n]‿y.t‿a.ɔ̃.te\
nous eûmes ahonté\nu.z‿ym.z‿a.ɔ̃.te\
vous eûtes ahonté\vu.z‿yt.z‿a.ɔ̃.te\
ils/elles eurent ahonté\[i/ɛ]l.z‿yʁ.t‿a.ɔ̃.te\
Futur antérieur
j’aurai ahonté\ʒ‿o.ʁe a.ɔ̃.te\
tu auras ahonté\ty o.ʁa.z‿a.ɔ̃.te\
il/elle/on aura ahonté\[i.l/ɛ.l/ɔ̃.n]‿o.ʁa a.ɔ̃.te\
nous aurons ahonté\nu.z‿o.ʁɔ̃.z‿a.ɔ̃.te\
vous aurez ahonté\vu.z‿o.ʁe.z‿a.ɔ̃.te\
ils/elles auront ahonté\[i/ɛ]l.z‿o.ʁɔ̃.t‿a.ɔ̃.te\
Subjonctif
Présent
que j’ahonte\kə ʒ‿a.ɔ̃t\
que tu ahontes\kə ty a.ɔ̃t\
qu’il/elle/on ahonte\k‿[i.l/ɛ.l/ɔ̃.n]‿a.ɔ̃t\
que nous ahontions\kə nu.z‿a.ɔ̃.tjɔ̃\
que vous ahontiez\kə vu.z‿a.ɔ̃.tje\
qu’ils/elles ahontent\k‿[il/ɛl].z‿a.ɔ̃t\
Passé
que j’aie ahonté\kə ʒ‿ɛ a.ɔ̃.te\
que tu aies ahonté\kə ty ɛ.z‿a.ɔ̃.te\
qu’il/elle/on ait ahonté\k‿[i.l/ɛ.l/ɔ̃.n]‿ɛ.t‿a.ɔ̃.te\
que nous ayons ahonté\kə nu.z‿ɛ.jɔ̃.z‿a.ɔ̃.te\
que vous ayez ahonté\kə vu.z‿ɛ.je.z‿a.ɔ̃.te\
qu’ils/elles aient ahonté\k‿[i/ɛ]l.z‿ɛ.t‿a.ɔ̃.te\
Imparfait
que j’ahontasse\kə ʒ‿a.ɔ̃.tas\
que tu ahontasses\kə ty a.ɔ̃.tas\
qu’il/elle/on ahontât\k‿[i.l/ɛ.l/ɔ̃.n]‿a.ɔ̃.ta\
que nous ahontassions\kə nu.z‿a.ɔ̃.ta.sjɔ̃\
que vous ahontassiez\kə vu.z‿a.ɔ̃.ta.sje\
qu’ils/elles ahontassent\k‿[il/ɛl].z‿a.ɔ̃.tas\
Plus-que-parfait
que j’eusse ahonté\kə ʒ‿ys a.ɔ̃.te\
que tu eusses ahonté\kə ty ys.z‿a.ɔ̃.te\
qu’il/elle/on eût ahonté\k‿[i.l/ɛ.l/ɔ̃.n]‿y.t‿a.ɔ̃.te\
que nous eussions ahonté\kə nu.z‿y.sjɔ̃.z‿a.ɔ̃.te\
que vous eussiez ahonté\kə vu.z‿y.sje.z‿a.ɔ̃.te\
qu’ils/elles eussent ahonté\k‿[i/ɛ]l.z‿ys.t‿a.ɔ̃.te\
Conditionnel
Passé
j’aurais ahonté\ʒ‿o.ʁɛ.z‿a.ɔ̃.te\
tu aurais ahonté\ty o.ʁɛ.z‿a.ɔ̃.te\
il/elle/on aurait ahonté\[i.l/ɛ.l/ɔ̃.n]‿o.ʁɛ.t‿a.ɔ̃.te\
nous aurions ahonté\nu.z‿o.ʁjɔ̃.z‿a.ɔ̃.te\
vous auriez ahonté\vu.z‿o.ʁje.z‿a.ɔ̃.te\
ils/elles auraient ahonté\[i/ɛ]l.z‿o.ʁɛ.t‿a.ɔ̃.te\
Impératif
Présent
ahonte\a.ɔ̃t\
ahontons\a.ɔ̃.tɔ̃\
ahontez\a.ɔ̃.te\
Passé
aie ahonté\ɛ a.ɔ̃.te\
ayons ahonté\ɛ.jɔ̃.z‿a.ɔ̃.te\
ayez ahonté\ɛ.je.z‿a.ɔ̃.te\